Põllumehe aastaring

Esimene õppepäev toimus EMÜ Metsamajas, 1. detsembril, teemal "Põllumehe aastaring". Loengu viis läbi Indrek Keres.

Räägiti tavalise põllumehe tegevustest ühe aasta jooksul, et saada oma põllult saaki. Tehti ülevaade erinevatest meetoditest, mida kasutatakse, et põllu saagikust parandada ja tõsta. Samuti räägiti töödest, ilma milleta ei olegi praktiliselt võimalik põldu pidada. Osadeks käsitletud teemadeks olid taimede kasvuetapid, põllutöömasinad, põllu harimis-ja külvamisetappidest mille hulka kuulusid näiteks otsekülv ja kultiveerimine ning väetamisest. Loengu teisel poolel käsitlesime geenitehnoloogia abil arendatud taimi ja maitsesime erinevat sorti mett.

Kasutasin teadmisi bioloogiast geenitehnoloogia ja GMO valdkonnast, samuti DNA temaatikast.

Võõrad mõisted :

Fungitsiid – Vahend seenhaiguste tõrjeks.

Amflora – Kartulisort paberitööstuse jaoks.

Uusi aparaate ei käsitlenud.

Limnoloogia keskus

12. jaanuaril toimus väljasõit Limnoloogiakeskusesse Võrtsjärve äärde. Meid juhendasid ja tutvustasid meile oma tööd Ain Järvalt, Priit Bernotas, Jüri ja Maidu Silm.

Väljasõidu alguses käisime Võrtsjärvel, kuhu olid sisse pandud võrgud. Võrgud olid pikalt jää all ja sinna olid pandud postid. Jää sisse oli tehtud auk ja sealt kaudu tõmmati võrgud välja. Kokku oli võrku jäänud neli kala, aga juhendajate sõnul võis ühe öö saak ulatuda kuni 240kg kalani. Kalad viidi seejärel tuppa, kus nad ära mõõdeti, kaaluti, sugu määrati, toitumist vaadati ja nende vanus määratleti.

Seejärel läksime me peahoonesse, kus meile räägiti meta-sooplanktonist, protosooplankton-tsiliaadidest, keriloomadest ja aerjalgsetest. Saime vaadata neid mikroskoobi all ja tutvustati ka erinevaid töövõtteid, millega mõõta erinevaid parameetreid järve elustikus. Samuti tutvustati meile ülalnimetatud elusolendite eluviise, kuidas neid tuvastada ja kuidas need liigenduvad. Näidati ka erinevaid veeproove.

Viimase asjana käisime vaatasime ringi samas hoones asuvas muuseumis, mis oli väga põnev ja jättis mulle isiklikult sügava mulje. Muuseumis oli palju kalasid, aga spetsialiseerus üldiselt laiemalt Võrtsjärve elustikule.

Sain teada palju järve elustiku uurimise kohta. Kohati jagati ka kalastus ja kala puhastamise nõuandeid. Eriti huvitavaks pean kala vanuse määramise tehnoloogiaid ja lahendusi.

Võõrad mõisted :

Tsiliaadid –  ehk ripsloomad on üks olulisemaid protistide rühmi

Otoliidid – ehk kuulmekivid on kalade kuulmisorganid.

Stereomikroskoop – harilik binokkel-vaatega mikroskoop.

Õppepäeva käigus kasutasin peamiselt põhikooli bioloogia teadmisi. Kohati oli kokkupuuteid ka geograafiaga (kui räägiti kohalikust pinnamoest) ja keemiaga.

Veel üks kala
 

Taimekaitse

19. jaanuaril toimus õppepäev, mille teemaks oli taimekaitse. Õppepäeva viis läbi Reet Karise, Eve Veroman ja Triinu Remmel.

Loengus käsitleti taimekaitse probleeme ja seda, et milliseid võimalusi kasutada taimede kaitseks põlluharimisel. Pestitsiide kasutades saavad kannatada kõik põllul elavad elusorganismid, aga sellele võib olla hea alternatiiv putukad, kes on kahjurite looduslikud vaenlased. Juba kahe aastaga tekib kahjuritel immuunsus ja selleks hetkeks on ka kohalikud kahjuritest toituvad putukad tõsiselt kahjustada saanud, ehk kahjurite hulk mitmekordistub. Selgitati ka taimekaitse ülesandeid laiemalt ja mil hulgal see parandab põllu saagikust. Samuti suhtlevad taimed omavahel saates teineteisele sõnumeid. Taimede vahel toimub ka nö. Keemiasõda, kus konkureerivatele taimedele eritatakse teatud aineid.  Tegime katseid mürgitatud ja mürgitamata jooksikutega ja analüüsisime nende käitumist.

Sain teada, et mille poolest erineb „ökom“ toit mürkide abil kasvatatud toidust. Õppisin, et keemilistel tõrjevahenditel võib olla tõsiseid kõrvaltoimeid ja need ei ole isegi nii tõhusad, et see võiks väärt olla. Samuti looduslike taimekaitsevahendite kasutamise koha pealt tunnen, et see oleks väga oluline samm. Minu vaated muutusid peale seda loengut tõsiselt.

Kasutasin oma eelnevaid teadmisi bioloogias, kus olümpiaadiks õppides ma samalaadset materjali käsitlesin.

Võõrad mõisted :

Pestitsiid – Kahjurite hävitamise eesmärgil kasutatav ühend.

Repellentne – Eemale peletav

Polyembroonia – Ühest munast areneb kaks isendit. 

Mikromeierei

Õppepäeva alustasime kerge tutvustusega sellest, et mis üleüldse on mikromeierei ja milleks seda kasutatakse. Sellele järgnes erinevate meiereis toodetavate toiduainete tootmisprotsesside kerge tutvustus. Näiteks selgitati, kuidas tehakse  juustu ja kuidas erineb erinevat tüüpi juustude valmimisperiood. Samuti oli meil võimalik ise käed külge panna ja jäätist teha. Piimast, kohupiimast, vanillisuhkrust ja meest tehtud segu aeti kergelt vahule saumikseriga. Sain ka ise seda segada ja tuleb tunnistada, et see oli päris väsitav. Seejärel panime segu jäätisemasinasse ja vaatasime videosid erinevate jäätiste ja teiste piimatoodete tootmise kohta. Kahjuks jäi ajast puudu ja jäätis ei tulnud päriselt jäätise tekstuuriga, aga maitses sellegi poolest hästi.

Õppepäeva käigus õppisin, et tegelikult on piimatoodete tootmises palju rohkem samme ja etappe kui ma arvasin. Jälgida tuleb rohkem erinevaid tegureid ja näiteks juustude tootmise ajanõudlikus. Sain teada, et eeltöötlus jaguneb neljaks etapiks, milleks on separeerimine, normaliseerimine, homogeniseerimine ja pastoriseerimine.

Meile tutvustati multifunktsionaalset suurt jäätisemasinat, mis oli keerulisem ja mitmekülgsem, samas tegime me ise jäätist pisema ja vähem võimeka aparaadiga.

Võõrad mõisted –

Homogeniseerimine –  Piima seisma jättes kerkib rasv pinnale ja alla jääb rasvavaba piim (lõss)

Normaliseerimine –  Piimale soovitud hulga valgu, rasvade jne. lisamine .

Pastoriseerimine – Kuumtöötlus. Toimub enamasti 74 kraadi juures. 

Jäätisesegu valmis ja läheb masinasse.

Bio- ja keskkonnakeemia

15.detsembril juhendas EMÜ metsamajas „Bio-ja keskkonnakeemia“ õppepäeva Kaja Orupõld.

Loengus tutvustati meile biogaaside olemust. EMÜs on vajalik labor, et läbi viia selle valdkonnaga seotud analüüse. Biogaase saab toota näiteks aktiivmudast mis tekib reoveepuhastites, sõnnikust ja toidujäätmetest. Eestis toodetakse samuti biogaase Narvas, Tartus ja Tallinnas. Seda saadust saab kasutada näiteks väetisena. Mõõtsime laboris metaani sisaldust pudelites ja nende rõhku. Täitsime töölehte. Hiljem tegime tööd kaardiga ja meile räägiti GIS-ist.

Olin puutunud teemadega kokku geograafias (GIS) ja bioloogias, kus õppisin, et biogaas tekib anaeroobses keskkonnas.

Võõrad mõisted :

Aktiivmuda – Biomass, mis  tekib reovee puhastussüsteemides.

Inimsõbralik linn - hea avalik ruum

Õppepäev toimus  02.02 teemal „Inimsõbralik linn – hea avalik ruum“ ja seda juhtis Gloria Niin. (Koht)

Esimene õppepäeva pool oli loenguvormis. Käsitlesime teemasid mis puudutavad linnade ja maastiku planeerimist. Arutasime autoteede ja kergliiklusteede suhete ja loodsussäästlikuse üle. Arutasime ka konkreetselt Tartu kesklinnas paiknevate parkide täisehitamise mõtet. Lõpu poole anti meile ülesanne gruppides ehitada oma unistuste linn, kasutades klotse ja markereid. Linn pidi olema ehitatud läbimõeldult, nii, et see saaks reaalselt linnana edukalt toimida.

Ma õppisin õppepäeva jooksult palju erinevate planeeringute olulisuse kohta ja selgus, et tegelikult igale asjale on väga raske korraga lahendust leida. Paljude ilmnevate probleemide peale lihtsalt ei osata tulla. Samuti sain hulgaliselt nii-öelda „silmaringiinfot“, mida jagati arutelude käigus.

Õppepäeva tegevused seostusid mulle väga ajaloo ja geograafia tunnis õpituga, sest igasuguste planeeringute puhul tuleb arvestada koha geograafilist asendit, samas ka koha tausta ja ajalugu.

Uusi mõisteid ega aparaate ei käsitlenud. 

Pildil meie ideaallinna mudel.

Vetikad ja fotosüntees

8. detsembril toimus meil EMÜ metsamajas õppepäev teemal „Vetikad, fotosüntees ja orhideed“. Õppepäeva viis läbi Katrin Heinsoo.

Rääkisime alguses fotosünteesi teemal. Vaatlesime, kuidas mõõdetakse taimede fotosünteesi kontrollitud keskkonnas. Uurisime taime, mille liigendasime lehe järgi vahtra sugulastaim. Käsitlesime ka vetikate teemat ja seda, et need toodavad suurema osa maa hapnikust. Soovitatakse neid kasvatada reostunud vees.

Õppepäev jätkus laboris, kus käisime vaatamas orhideeseemneid.  Eestis esinevad orhideed on käpalised. Orhidee areneb suureks taimeks väga aeglaselt. Saime lugeda ka üle seemneid mikroskoobi all kasutades tarvikut, mida vajutades sai juba loendatud seemnete hulka tähistada.

Kasutasin bioloogia tunnis õpitud infot, et liiga suur kiirgus võib hävitada taimes kloroplaste. Samuti see, et vetikad on väga oluline osa Maa hapnikuga varustamise süsteemist.

Võõrad mõisted :

Hüdrolüüs – Keemiline reaktsioon mille käigus lõhustuvad molekuli sidemed veega reageerides.

Miksotroof -  organism mis suudab kasutada energia saamiseks mitmesuguseid allikaid (tarbida valmis orgaanilist ained ja ise seda toota (fotosüntees).

Uus aparaat -  Gaasianalüsaator. Sellega saab mõõta hapniku/süsiniku sisaldust ja seda muuta.